Hea hinnaga kaupa peab jätkuma kampaania lõpuni

Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul näitab see, kui toidukauplus paneb mõne toote pildi reklaamvihiku esilehele või esimestele lehtedele, et toode on jaekaupluse jaoks oluline ning piisav põhjus kliendile kauplusesse tulekuks. “Vastavalt sellele peaks kauplus tegema ka prognoosid, et kaupa jätkuks kogu kampaania vältel,” rääkis Sooniste tarbijakaitseameti ebaausate kauplemisvõtete ümarlaual.

Sooniste rõhutas, et kui kaupa on piiratud koguses, tuleb reklaamis märkida, millistes kauplustes ja kui palju tooteid on. “Tarbijale tuleks öelda, et meil on kampaania, avame uksed see kell, toode on selline ja seda on meil täpselt nii palju kampaanias. Siis saab tarbija teha enda jaoks järelduse, kas ta läheb poodi seda toodet ostma või mitte.”

Vigadest õpitakse

Selveri ostudirektor Kat­rin Riisalu rääkis, et see on halb, kui kaupluses ei ole kampaaniatooteid müügil. “Me üritame tagada, et need ikkagi oleksid, kuid toodete puudumine võib olla tingitud inimlikust eksimusest või transpordist,” selgitas ta. Riisalu lisas, et kui kampaaniatoode on otsas, leiavad nad sellele asendustoote. “Me prognoosime kõiki kampaaniakaupu, kuid alati ei ole seda väga täpselt võimalik teha,” ütles Riisalu, kelle sõnul planeeritakse kampaaniaid kaks kuni neli nädalat ette.

Kaubamaja teenindus- ja personalidirektori Piret Suitsu sõnul tekib inimestel ikka eksimusi, kuid vigadest tuleb õppida ning suures plaanis on neid võimalik siis vältida. “Me jälgime kliendikaebuste arvu, mis on hetkel väike ja püsinud läbi aastate stabiilsena,” selgitas ta.

Kuna sortiment on lai, on Suitsu sõnul Kaubamajal võimalik pakkuda ka asendustooteid, juhul kui kampaaniatoode peaks enneaegselt otsa saama. “Sellisel juhul on kiirus väga tähtis ja oma lubadustest kinni pidamine,” rõhutas Suitsu. Ta lisas, et klienti ei maksa alahinnata, talle peab tegema kampaaniapakkumisega võrreldes sama hea pakkumise ning arvestama sellega, mis kliendile otsa saanud toote juures meeldis.

“Pikka trendi vaadates on klient väga kampaaniatundlik, kampaaniate osakaal kogukäibes on kolmandik,” ütles Rimi Eesti Foodi tarneahela juht Allar Kahju. Rimis on kogu aeg kampaaniapakkumises peaaegu 2000 toodet, millele tuleb teha prognoos. Kahju sõnul on keeruline õigeid koguseid planeerida, kuna jaekaupmees peab arvestama kahe äärmusega – kauplused versus tarbijakäitumine. “Võib juhtuda, et kaupa jääb puudu, aga kui tellime rohkem ja kaup jääb järele, siis see toob kulusid juurde, mille tõttu toode läheb tarbija jaoks kallimaks,” selgitas Kahju, kelle sõnul toidu äraviskamine ei tundu eriti mõistlik tegevus.

Kahju sõnul on jaeketi eesmärk pakkuda tarbijatele 100% lubatud tooteid, kuid mõni­kord rikub plaani mõni “aga”. “Kui tarbijale lubatakse, et tulge meie poodi, meil on toode sellise hinnaga, aga eelneva kogemuse põhjal võib ta kohe alguses kindel olla, et see reklaamitud toode on poodi jõudes juba otsas,” tõi Sooniste näite probleemide kohta. Puuduoleva kauba protsent on tema hinnangul kaubanduses küll väike, kuid selle taseme säilitamiseks ja parandamiseks tuleb tarbijate teadlikkust ebaausatest kauplemisvõtetest  tõsta, lisas ta.

Hea hinnaga toode peabki hästi müüma

Hea hinnaga toode peabki hästi müüma. Sandmani kaubandusdirektor Veiko Poolgas lisas, et hea hinnaga tooted võivadki kauplustest kiiresti otsa saada, nende  pakkumisega soovib ettevõte tuua tarbimise Eestisse, mitte lasta kliendil sooritada ostu välismaisest e-poest.

Õnnestunud sooduskampaaniad sõltuvad olulisel määral tarnijatest, kes suudavad ettevõttele kaupa tavapärasest parema hinnaga pakkuda. “Kuigi Eesti turg on võrdlemisi väike ning see mõjutab ka pakkumiste mahtu ja ulatust, kaalume ja üldjuhul ka kasutame kõiki võimalusi, et tuua kaup võimalikult hea hinnaga Eesti tarbijale koju kätte,” märkis Poolgas. Tema sõnul tuleb kampaaniate planeerimisel arvestada mahu piirangutega ning reklaamtegevus suunata vastavalt sellele. “Väiksemate kogustega kaubaartikleid turundame üksnes kauplustes, kuid näiteks tuhande artikli korral juba rohkemates reklaamikanalites ja üle Eesti.”

Tarneahela kiirus ja sujuvus on Poolgase sõnul saavutatud spetsiaalse tarkvaraga. “Tänu ise arendatud tarkvarale on ladu kohe teadlik näiteks e-poes tehtud ostust ning see võimaldab meil oma tegevusi väga täpselt planeerida,” selgitas Poolgas.

Prognoosimissüsteem muutub ajas paremaks

Mida vanem on planeerimissüsteem, seda parem see on, sest mida rohkem on ajaloolisi andmeid, mille põhjal prognoose teha, seda täpsemad prognoosid saab.

Organisatsioonide probleemiks on, et puudub üks suur vaade – müügi-, ostu- ja tootmisosakond teevad oma prognoose eraldi, rääkis ECEMEA juhtivkonsultant Koit Puusaag tarne­ahela konverentsil.

Oracle pakub planeerimisprotsessi, mis hõlmab organisatsiooni eri üksuseid, nagu tootmine, müügi- ja eelarveosakond. “Ettevõtte eesmärk on kasumlikult tegutseda,” märkis Puusaag. “See tähendab, et on vaja prognoose võrrelda eelarvete ja prognoositud kuludega, et prognoosida tuleviku kasumlikkust.”Oracle’is on süsteemi osaks võimalus läbi mängida erinevaid stsenaariume. “Näiteks kui konkurent korraldab teiega samal ajal kampaania, siis millised on parima ja halvima stsenaariumi korral kulud ja tulud,” selgitas Puusalu, kelle sõnul on nii võimalik leida optimaalne tulevikustsenaarium.

Rakenduse üheks võimaluseks on ka tootekampaaniate prognoosimine. Analüüsida saab nii turule tulevaid uusi kui ka müügilt lahkuvaid vanu tooteid – selle alusel, kui palju neid laos on, prognoositakse, kas need suudetakse lõpuni müüa või on vaja selleks teha eraldi sooduskampaaniaid.

Puusaagi sõnul on hea kasutada eelnevatel aastatel kogutud andmeid kas eelmiste kampaaniate või sarnaste toodete kampaaniate kohta, see aitab prognoosida, kui efektiivne plaanitav kampaania olla saab. “Mida vanem on planeerimissüsteem, seda parem see on, sest mida rohkem on ajaloolisi andmeid, mille põhjal prognoose teha, seda täpsemad prognoosid saab,” rääkis Puusaag.

Kui kampaania on läbi viidud, tahetakse teada, kui efektiivne see oli. Oracle’i rakendusega saab analüüsida kampaaniatooteid ja vaadata, kui täpselt osati müüki prognoosida. “Seda on vaja, et täiendada andmeid, et prognoosid võiksid tulevikus olla veelgi täpsemad,” märkis Puusaag. Andmeid kampaania edukuse kohta on võimalik jagada ka tarnijate ja klientidega.

Analüüs näitab kitsaskohti ja seda, kus tasub teha muudatusi, et prognoosimine oleks täpsem. “Meie eesmärk on, et analüüs ei toimuks pärast vaadeldava perioodi lõppu, vaid jooksvalt reaalajas. Et kampaania ajal oleks kohe näha, kus on kitsas­kohad ja kus viia sisse muutusi,” rõhutas Puusaag.